Jaanilaupäev 23. juuni

Maad pole enam pikalt näha olnud, ma mõtlen armast Eestimaad. Eesti lipu all maailmamerd seilav kaljas "Hoppet" on jõudnud Prantsuse Riviera sinavate vete kuningriiki, Nizza linna, sadamasse nimega Le Port Nice. Selle sadama jagavad omavahel nii miniatuursed kalapaadid kui võimsad mootorjahid, kus rikkam rahvas käib soolast mereõhku hingamas ja peenemaid napse nautimas. Vaadakem nüüd tagasi toimunule.

Kaljas "Hoppet" ja tema vahva meeskond jõudis sadamasse võidupäeva varastel hommikutundidel, päike kohe-kohe tõusmas. Öö oli olnud sumeda tuule ning mänglevate lainete võimutseda, laev liikus mõnusalt seitsme sõlmega, mootor andis oma rahustava podinaga merel hulkuvaile delfiinidele inspiratsiooni käilas kaasa liikuda.

Nizza linn üllatas tublisid meremehi oma mitmekesise pinnavormi ning suureliste vaadetega. Ka maailma näinud inimesed õhkasid imestunult ning ülistasid prantslaste suurt tarkust ning külalislahkust.

Laev elab nii merel kui sadamais oma elu. Meremeeste päevad koosnevad tööst, ootamisest, söömisest ning pinevatest aruteludest erinevail elulistel teemadel. Nii oli see ka käesoleva aasta 23. juunil. Tasub ära märkida, et laeva munsterdati madruseks Tiit Riisalo, kes algajale meremehele ajab külmavärinad peale ning kogenud tormidetaltsutajale toob muige vuntsi.

Nüüd siis kõige olulisemast. Teadupärast on jaanilaupäev meie väärika rahvakillu jaoks ka võidupäev. 96 aastat tagasi löödi Landeswehri väsinud betooni viimane mõra ning see lagunes tuhandeks killuks. Härrasrahvas, mis oli meid orjanud ning aheldanud esmalt teostamatuna näiva vabaduseidee külge, löödi pihuks ja põrmuks. See oli võit suure algustähega. Seda võitu tähistas "Hoppeti" meeskond võimsa paraadiga, kus olid esindatud nii laeva sõjatehnika tolmuimeja ning peldikupumba näol kui meeleolukas isikkoosseis. Paraadi võttis vastu pardal madrusena viibinud vabariigi valitsuse liige ning sotsiaalkaitseminsiter Margus, kes rõhutas oma kõnes Eesti võimsust ning olulisust muu maailmaga võrreldes. Kõne võeti vastu toetavate hüüete ning ilmse rahuoluga. See oli ilmselgelt kõnepidaja jaoks senini kõige olulisem ning nõudlikum etteaste ja otseside rahvaga.

Jaanilaupäeva ilmestab iga eestlase jaoks tuli, mil on puhastav ning grilliv toime. Pootsman Rauno valmistas pikalt käibelolnud pannist tubli grillahju, millel küpses kodu-Eestit mõnusalt meenutav siga. Pikapeale tuli kohale ka sadamavalve, kel mureks lõkkest tulev suits ning aroomid, kuid kõik möödus tõrgeteta ning meeleolukale peole vajutas kuldse pitseri tärkav hommik. Tuju tõstsid uudised Eestist, kus ilm olevat olnud ilus ning põhjamaiselt karge. Lund igatseme meiegi 32c leevenduseks. Nii see oli.

Ott ja Marta