Friday, July 31, 2015

Ahoi Liia, Sitsi-Liia

Ahoi Liia, Sitsi-Liia J

Kõik mis on kena, seda naudime täielikult. Täpselt just selline positiivne emotsioon on Hoppet`iga seilamises. Olime unustanud absoluutselt kõik reisi veidikenegi takistavad asjaolud kaugele seljataha ning müstiliselt ilusalt ajagraafikust isegi ette suutnud sõita. Kuna Maltal oli meil sadamakoht alles mõne päeva pärast vabanemas, saime omale koguni paar päeva maapeal puhkuseks lubada. Selle otsusega oli kõik pardal olijad täiel määral nõus.  

Pikki Sitsiilia rannikut lõuna suunas lausa kihutades, sai meile peatuspaigaks Archimedes kodulinn Siracusa. Õnneks polnud piisavalt pikka kangi, ega toetuspunkti keegi kohale suutnud organiseerida, et kogu maailma paigast nihutada. Sadamas aga olid suurimad ehitustöid imiteerivaid liigutamised toimumas, mis andis suurepärase võimaluse itaallastel raadio teel ühenduse saamist lihtsalt vältida. Dessant sadamasse andis esimesele offitserile rõõmusõnumina  teada, sadamas on niiiiii suured rekonstrueerimised, mis ei anna mitte mingisugust võimalust nõnda kohmakal laeval silduda.

 Kiiresti sai lahesopis ankru peale jäädud, kuid ega siis vaikne eesti mees veel norus peaga jää alandlikult lahenduse puudumise üle nukrutsema. Uus delegatsioon, lihtsalt ühe tüübi poolt argumenteeris kohalike sadamavõimude esindajatega niivõrd pikalt, et lõpuks leiti, et terve uus ujuvkai, millele pole veel kaldavoolu ning vett külge installeeritud, sobib vähemalt ainukese unikaalse laeva vastuvõtuks ideaalselt. J Laeva kinnitusotste vastuvõtuks kogunesid kai peale pea-aegu kõik töölised. Ainuke kes sellest auväärsest rituaalist osa ei saanud võtta olid kaks tuukrit, kes pidid lihtsalt vee alt jälgima Hoppeti sildumist. Tervitused härra Von Weissenbergile, kuid võrreldes Amsterdamis kiiresti kättesaadud materjalist valmistatud laevatrapiga, peaksime siin nüüd kõik ennast ekstreemsportlasteks nimetama, kuna kahte ujuvkaid ühendas siin ainult ÜKS puidust pruss. Kapteni kindlameelsuse abil suutsime laevale paarisaja meetri kauguselt välja võluda isegi elektri ja joogivee. Üldtulemusena olime täiesti võimatust sildumise võimalusest äkki kõiki hüvesid pakkuva privaatse valvatud sadamakoha saanud. Sitsi-Liia, Don Carleone ja Etna valvurid, lõpuks ometi on Eestis ehitatud laev kohal.

 Erinevalt Juhan Viidingust, kes soovis jääda puhkama heintele, siis laevapere oli valmis aktiivselt osalema kohalikus kultuuri loomises, raamatukogudes inspiratsiooni hankimises, kui ka vaatamisväärsustega tutvumises (vist õnnestus kuratlikult keeruline lause moodustada).
Tänavad, mis osad  ainult mõnekümne sentimeetri laiused, pakkusid kenasti päikese eest veidi varju. Kallid kodus olijad, tegelikult on Eestis ideaalne elu. Pole vaja muretseda, et liialt palav oleks ning õhk on hästi ventileeritud ja liigub isegi linnades majade vahel. Tänavad oma aukudega reguleerivad piisavalt transpordivahendite liiklemiskiirust ning merevesi pole kunagi liiga palav, et ujuma minna. No aga kannatame, seltsimehed me kannatame selle kõik välja. Oli ju ikkagi paar täispäeva saart avastada. Ega isegi suur proffesor Pan Kleks palju rääkinud, siis proovin kuidagi ära märkida väheke tähelepanuväärsemad sündmused:

*Kogemata sattusime kohalikku laulatustseremooniale

*Tantsuplatsidel nooremad karglevad, vanem generatsioon tantsib tangot

* „The Beach”, võib tähendada ka tellingutest platvormi, millelt pääseb merre

* „The Beach”, võib tähendada kokkupressitud lihaletti, kus jalga vastu maad panna lihtsalt ei mahu

* „The Beach”, tähendab õnneks rohkelt laste rõõmsaid ning häälekaid kilkeid ja ohtralt liiva lennutavat jalakeste padinat

*Taaskord kogemata sai tunda Vespa  imelist ja kiiret linnaekskursiooni sõber Jaako

*Vespa sõiduosavuse demonstratsiooni tulemusena sattusime kahe perekonna hääleka ning aktiivse diskussiooni keskele

*Hullu taxojuhti (hetkeline pilk spidomeetrile fikseeris kiiruseks 195 km/h)

*200 km kaugusele Etna jalamile on võimalik pääseda 1,5 tunniga arvestavalt sitsiilia liiklust ning tihedust

*Etna on tõesti võimas ning teda on võimalik ise rohkem suitsema panna

*Etna vulkaan on päriselt olemas… (aitäh sõber Peeter)

*Kella-aja tähendus on kohalikel mingisuguses omas dimensioonis ainult mõistetav

* „The Beach” sildi puudumine tähendab ägedat ning rahulikku randa J

*Sõiduvahendi parkimine Sitsiilias käib kuulmise järgi

*Jalgratta lukustamisele tuleb läheneda loominguliselt

*Maksevahendina aktsepteeritakse eranditult ainult sularaha ning kogu linna ainus ATM saab tavaliselt reede õhtul tühjaks


 Tegelikult on tore, kui haritud inimesed sadamas teavad, et Eesti on see riik, mis asub Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Hea, et ei pea veel Hiina Müürini oma piiri lükkama hakkama.
Aga nüüd taas uus vahikord algamas, varsti taas jätkame ajalootundi Hoppeti pardalt

Ahoi


Ikka seesama mingi tüüp






No comments:

Post a Comment