18-20. mai - Zeebrugge, Belgia

In english please see below

Me ei oodanud, et väikese Belgia väike linn Zeebrugge ja kuninglik jahisadam võivad töiste päevade sees peita ka pisemaid seiklusi. Juba sildudes märkasime suurt tõusu ja mõõna. Üllatus oli aga see, kui mõõna ajal ilmusid kaldal välja hordidena kasvavad austrid ja sinikarbid, mida kai pealt nägime. Esimese õhtu naljatlemised teemal ämbriga austreid korjama said järgmise päeva lõpul tõeks. See oli täiesti omaette kogemus, midagi, mille peale ei oskaks mõeldagi. Tõmmata kummikud jalga ja minna põlvini muda sisse karpe korjama, et need hiljem põske pista. Kogu ettevõtmist saatis elevus ja uudishimu.  Kaldal kaasas tolknevad Merekooli poisid ei uskunud oma silmi, kui pootsman äsja üles korjatud porise austrikarbi noaga lahti murdis ja selle limase, sinaka sisu kohe ära sõi. Saak sai rikkalik. Suured mahlased austrid ning väiksemad sinikarbid. Uurisime armastatud koka, Pekka käest, mida me peaksime sinikarpidega ette võtma. Me ise ainult spekuleerisime õige küpsetusviisi üle. Saime retsepti, hautasime karbid ära ja tulemus oli lihtsalt meeliülendav. Pannitäis eksootilist rooga kadus hetkega. Austrid kangutasime lahti, valasime üle sidrunimahlaga ja nautisime. See õhtu valitses kambüüsis mõnus jutukõmin, kokati ja koristati üheskoos.

Peale söömist kogunesime kai peale suuremaid nõusi pesema.  Pimedas veega lödistades märkasime kaide vahel väikseid helendavaid osakesi. Selgus, et tegemist on planktoniga, mis pimedas erksiniselt kumab. Käega vett liigutades tekkisid mustavasse ümbrusesse valgusküllased veeringid, mis kiirelt uuesti haihtusid. Plankton kogunes vendrite umber, jahtide ligi ja ujuvkaide nurkadesse, see helkis ja vilkus müstiliselt, moodustades vees erinevaid kujundeid. Need, kes veel hilja üleval olid, tulid välja vaatama. Midagi sellist polnud me keegi varem näinud.

Järgmine päev oli torm täies hoos. Vali undav tuul laamendas sadamas, kümned taglased vingusid ühes rütmis, haledal häälel. Merekooli poistel olid teooriatunnid. Nüüdseks on poistele tarkust andnud mitmed meeskonnaliikmed. Laeva kapten ja tüürimees on jaganud oma teadmisi navigeerimisest ja kaarditundmisest, laeva juhtimisest ja mootorist, erinevatest maadest ja kultuuridest ning paljust muust. Pootsman ja üks madrustest rääkisid puidust laeva ehitamisest, õige emapuu otsimisest, seisvast ja liikuvast taglasest ning muidugi sõlmedest, päästevahenditest ja eriolukordadest. Jutuks tulid ka levinumaid lõhkeaineid ja sellega seotud ohutus, millest omakorda ise neile praktikajuhendaja palvel rääkisin, kuna igapäevaselt töötan sel alal. Samavõrd oluline õppetund oli ka merelaulude teemal, mida andis üks me madrustest hoopis lõõtsamängu saatel. Kõik see on olnud rikkalik, kuid teooria jääb teooriaks, kui paralleelselt pole olnud praktilist kogemust. Usun, et selline võimalus Hoppetil, kui õppelaeval õppida, on andnud poistele tohutult palju ja jääb neile eluks ajaks meelde.

Tundidele segas vahele väike käik Tres Hombres’se nimelisele laevale mis samas sadamas sildus. Tres Hombres oli puust kerega brigantiin, kaubalaev, mis tegeles rohelise kaubandusega ehk kasutas kauba vedamiseks vaid tuule jõudu ning laeval taastuvenergiat. Meie meeskond koos poistega läksid appi, et liigutada laeva pisut edasi piki kaid, kuna laeval puudus mootor. See oli poistele õpetlik kogemus - neil avanes võimalus võrrelda korda kahel erineval laeval. Free townist pärit Tres Hombres’e tekil olid otstega segamini terve kuhi potte, panne ja autorehve, eluruumid olid kitsad ega pakkunud privaatsust.

Merekooli poiste teooriapäev lõppes mõnusa õhtuga kohalikus pubis, kuhu suundusime Eurovisiooni jälgima. Noored ei olnud telekat nii kaua näinud, et õhtusöögi ajal õhk särises ja lauale pandud toit kadus kiirelt . Elasime Eestile kaasa ja rõõmustasime üheskoos hea tulemuse üle. Järgmisel päeval tuli Zeebruggega hüvasti jätta. Lõputult kiusav ilm on kahju teinud meie ajagraafikule ning nüüd on tuli takus.

 Värskelt kõige parem --Eating from hand

 Austrid - Austeirs 

 Helkiv plankton - Glowing plankton

 Tres Hombres

Tres Hombres

 Tres Hombres

Sinikarbid õhtusöögiks - Blue seashells for dinner

18-20 May

The little town Zeebrugge in the little Belgium surprised us also with some little adventures. Already while docking we noticed that there is a big tide. In the evening we saw hords of austeirs growing on the shore. The joking about going to pick austeirs with a bucket became true the next evening. It was an unbelieveable experience to go and pick seashells knee deep in the mud just to eat them later. The boys from Maritime school followed us and watched with owe how the boatswain took a muddy austeir and ate the blueish, slimy thing right there, right then. We went back to the ship with a bucket full of austeirs and little blue seashells. As we did not exactly know how to cook the blue seashells we called our beloved cook Pekka and asked how to do it. We got a recepy and the outcome was delicious. A panfull of blue seashells disappeared within seconds and the next was already on the stove steaming. The austeirs got a little lemon juice and were very tasty. It was a wonderful evening, we ate, talked and cleaned up together afterwards.

While we were washing dishes in the dark of the night on the quay we noticed bright little particles flowing around in the water. It was plankton, glowing with bright blue colour. When disturbed a little it created mystical waves of light which disappeared within seconds. It gathered around fenders, between the boates and into the corners of the quay. It was amazing to see, something that none of us had ever seen before.

The next day the storm was in its full power. The wind was furiuously howling in the riggings of all the boats in the harbour. The maritime school boys had theory lessons. Already they have learned so much from many members of the crew on Hoppet. The captain and the 1^st mate have shared their experience and knowledge about navigation and knowing the maps, about steering and the engine, about foreign countries and cultures and so many other things. The boatswain and one of the sailors talked about how to build a wooden ship, how to choose the right wood for the keel, about running and standing rigging and also about rescue and emergency situations. I talked to the boys about explosives in the safety chapter, as their practice manager had asked me since I work in the area of expertise. And then as important as all the other things were the lyrics of maritime songs, which were thought by one of the sailors while he was playing a diatonic accordion. All this has been a lot, but a theory will be theory if it is not supported by practice. I believe that this kind of an opportunity, to study on a learning ship like Hoppet, will be very memorable for the boys. 

There was a little interruption to the theory hours, which was a visit to a ship called Tres Hombres. It was a wooden cargo ship with square sails and without an engine. Their main goal was to carrie cargo without using any fuel as a part of  green economy. Our crew with the boys helped them to move a little bit forward along the quay. The whole ship was a good comparison to ours. There was a big pile of pots and pans among the lines, the resting rooms were tight and did not give any privacy.

The day of theory ended with a nice evening in a local pub. We went together to see the Eurovision Song Contest. The boys had not seen the TV for such a long time that they were very excited. We cheered for Estonia and were happy for the good result. Next day we were going to leave Zeebrugge. The endless bad weather has done harm to our schedule and now we are in a hurry.