Thursday, June 4, 2015

Tere, head "Hoppeti" sõbrad maalt ja merelt,
Et meie preili Kirjaneitsi (loe Teele aka Teet) on tänaseks juba kodu-Eestisse tagasi jõudnud, haarab Hoppeti ilmareisi kajastava hanesule ja tindipoti hoopistükkis eesti mehe suur rusikas. Viimane aga kuulub mulle, vahimadrus Ilmarile, tuntud ka kui "Inimene-aurik" ja melomaanidele vahel kui "Radio- of-Ilmar" (vt pilti all).


Pilt 1 - Radio of Ilmar
Aga asjast. Kaunis Lissaboni linn oli just enne meid vastu võtnud prl Pipi Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta  Eefraimitütre Pikksuka ja tema mõnevõrra pärismaalastele orienteeritud mõtlemisega ja sestap sobivalt paksu isa, neegikuningas hr Eefraim Pikksuka. Selle kogemuse  tulemusena muidugi hävines nimet noore daami tagasipöördumisel koju kogu ühe Rootsimaa KOV-i kooliharidus. Seda viimast mitte kooli tõttu! Vaid Portugali vabadest kommetest innustunud noorele daamile iseloomulike näitajate tõttu - sh kange hobusejoonistamise kire, võmmidega laus-poisikeseliku kula mängimise ja röövlitega laus-meheliku kullakohvri-mängu tõttu, elusate haide veest välja loopimise ja eeskätt ja ülekõige muidugi narrruseni ulatuva ahvi-diskursuse tõttu.  Nojaa - eks tegu  oli siiski printsessiga ja need on ju NII ekstravagantsed.


Pilt 2 - Pildike neegerkuninga Eefraimi raskest elust (kogu aeg otsi valijatele lahendusi)
See hea eeskuju meeles, läksime ka ise Lissaboni linnaga tutvuma, lootes endaski väikest vahvat hävituskirge äratada. Aga. Võta näpust.  Kui ikka marsid siinsel praepannilisel sadamadokkide alal, terav kusehais hõljumas iga väiksemagi raudustega kõrtside välisuste man ja nendevahelisel alal hõljumas vaid virvendav õhk, ilma ÜHEGI inimhingeta, siis peatub kangeimagi Kalevipoja mõõgakeerutusiha. Otsustasime seejärel valida spordialaks kestvusmatka, tunneme siiski eesti alpiniste nagu hr Tuuleveski, hr Sikk, hr Suurväli, perek Rigad jpt ja leidsime neist innustust. Seega, kangelased K, V, T, M/J ja R sooritasid neljatunnise jalgsirännaku mööda rannapromenaade, astudes sundimatult kontakti väheste liikvele jääda suutnud kohalikega. Need kontaktid, mis sisaldasid võlusõnu "Super-Bock" ja "Por-favor", "Cojenho", ja "Frango" õnnestusid meiesuguste marslaste jaoks hästi, aga need mis sisaldasid rühmaviisilist purskaevudes ujumist, kohalike jooksjate (vt ka viidet jooksustseenile Forrest Gump-ist) muruniisutajate alla kutsumist ja orienteerumisküsimusi  Policia de Seguranca Publica esindajatele ("kust me tuleme ja kuhu me läheme"), seal oli meie edu tsipa piiratum. Ütleme nii 12%....24% vahemikus. Aga ega kedagi, eesti mees ei väsi ja nii andsime aga meiegi muudkui oma mootoritesse tuld peale (vt pilte all).


Pilt 3 - kestvusmarsist osavõtjad
Kõik korralikud inimesed - ja neid ilmselt on Portugalimaal kõvasti kui otsustada üle meie peade kimavate lennukivooride järgi - peatuksid nüüd meie marsiroodu eduloos imekauni kindluse Belemi ja Maadeavastuste Monumendi kirjelduse juures, aga mitte meie. Meie eesmärk oli  nüüdseks hoopis kristalliseerunud Volvo Ocean Race nõidusliku nime peale ja sestap jätsime kummardused maadeuurijatele tagasiteele. Jõudsime sinna kohale, ohkasime merekuningannasid kaedes ja tegime pilte ülisihvakaid laevapoorte viltketastega lihvivatest tõmmudest noormeestest. Lisaks viisime end kurssi kogu laadaplatsil toimuvaga, milles aitas meid tumedapäine Beatrice.

Pilt 4 - meie Beatrice ja Volvo Ocean Race kaart. Noormees vihaga on tundmatu saunahuviline.
Siis maabusime TEAM BRUNEI telgi juures, kus kahes merekonteineris olid kõik nende väärt varud ja telgis pikutasid purjetajad ise. Ja nüüd me saime teada, miks tiimi nimi Brunei on. Nimelt veeres samast telgist - ca noore tsirkuse mõõtu diameetriga - välja ratastel kaunitar ja tema saatja. Liibuvates mustades dressides. Lähemal vaatlusel selgus (vt pilti) et tegu on täispuidust jalgratastega, sh ka poritiivade materjalina. Nii et kallid lapsevanemad Eestis ja kaugemalgi, kes tahab oma võsukestele midagi silmapaistavalt mõttetut kinkida, siin on teile paar ideed  :-D .   Aga kuna palja ülekeha ja lühikestes pükstes kangelane K oli jätkuvasti kangesti kontaktialdis, astus ta Rattaneitsilegi lähedale ja avas suu, et küsida...  Mida täpselt ta küsida soovis, jääb aga igaveseks teadmata, kuna Brunei Team-i esikaunitari huultelt paiskunud "What do YOU want?" järgnes nii meeletu naerupahvak juuresolijatelt,  et jäi kuulsalt Rootsi purjetajalt hr Torstenilt autogrammgi võtmata  (vt pilti).



Pilt 5 - Brunei Teami esikaunitar puidust porilaudadega rattal

Üks väike lisateema, milles saime suurepärase väljaõppe ühele me tüürmanidest uusi  ja ÄÄRMISELT modernseid pükse otsides, kannab nime "kaubanduslikud narrid ja narrikesed". Neid näeb rohkesti vanalinna tänavatel ja neid on meie uute teadmiste põhjal kolme eri kategooriat. Tegu on soolomüüjatega, kellede pakkumised ulatusid välimuselt nätsu meenutavatest ja vinguvatest kujuta käkkidest, röök-koer-lõõts-mobla-karaokedest  kuni hasˇisi ja kokani (täpsemaks kirjelduseks palume huvilistel saata meile e-kiri, sest eelkirjeldatu puhul ei ole tegemist oluliste näitlejatega meie puhtas ja neitsilikus mereooperis !)....   "Beat this, old Tallinn", ütleks vaid   :-D
Hüva, energiseerunult ümberpalli-võistluspurjetajatega kohtumisest pöördusime tagasi Hoppetile, kus alustasime valmistusi edasisõiduks. Vahepeal õnnestus maha pidada ka väike vestlus-piknik maast ja ilmast Eesti siinse saatkonna töötajatega (suured tänud!), kes pajatasid Lissaboni/Portugali värvikast elust ning viisid kaasa meie kirjad kodukanti. Ja ei läinud poolt öödki, kui viimased nendega kaasasolnud isikud meid jälle omapead jätsid. Hommikul klaariti laev sõidukorda ja oligi minek. Hea ilm, nauditavad purjetamis- ja vestluskaaslased ning ilus laev panid mehed peagi ühes laulma - "Insener Garini hüperboloid", "Rio Grande", "Truudusetu Juulia", "Meil merevood on vabad", "Raha paneb rattad käima",  "Väike neiu ootamas mind kalapaadi all",  "Dokumentideta võõras linnas", "Tuukrilaul"  ja kena 6,5...6,7-sõlmene tempo viis meid Vasco da Gama sünnilinna Sinesi poole. Et kokk Pekka oli tüürmann Alar Tasuri juhtimisel eelmisel päeval maabunud kogu Lääne-Edela (WSW) Portugali suurimas kalapoes, olid ka kõik laeva moonakambrid täis laotud, ei puudunud meil enam miski - eestlased, soomlased ja üks inglane jagati vahtidesse ja koristustiimidesse ära ning kurss võeti  tagasi Atlandile.
(Seda, kuivõrd madalad koka jaoks hinnad olid, ei julge kirja pannagi,  teie jaoks kallid lugejad ütlen võlusõna "üks kolmandik" . Ja kõik portugali köögi sõbrad taovad nüüd suure vasaraga enda ja koduste pähe veel ühe kuulsa nime - "bacalhau" ja tema kohaliku, südamliku nimetuse "fiel amigo"!   :-D )
Sõit läks kenasti - kaks ööd-päeva saime ühe jutiga piki Portugali rannikut "alla" tulla, ja kuna kadette pardal enam polnud, saime purjetada ka öösel. Alles eile läks ilm nii valjuks, et purjed rehviti ära ja vana hea diiselpurjetamine tuli taas asemele. Et täna öösel läksid laineharjad päris valgeks ja tuule kiiruski jõudis 12 m/s juurde ja lõpuosas, päris Hispaania ranniku all, ka 14 m/s-ni, siis laeva enda kiirus langes 3,6...3,8 sõlmeni (vt pildid). Nii oli vahis tunduvalt parem seista kui eest ära hüppava koiga sõber olla :-D  


Pilt 6 - kell on pool viis hommikul, sillas Ilmar, Andres, Mart, Alar of Malta, ja kapten Ain ise

Ja saabus hommik, ning jõudsime kuulsasse Hispaania rannalinna Cadizi, mille rannajoont kaunistab vanalinn ja moodsa aja märgina uhiuus rippsilla ehitus ning taamal eesti inimesele hästituttav ning silmapiirini ulatuv "paneelikate" rivi. Kokku läbisime viimasel lõigul ca 238 meremiili. Nüüd lasime väikse ankru sisse , seejärel  kaheksa mehega ta jälle välja ning uuesti sisse, seekord juba suurema, pakpoordi oma. Nüüd hakkame sööma ja kel isu, see pääseb ka pikema otsa otsas ilusasse rohelisse ja sooja merevette ujuma.  Ülejäänud saavad taas kodustele helistada, et kõik on korras ja meie Võlu-Merevanker veereb aina ja aina edasi.  Ja tuul tõuseb - 15 m/s on hetkel kui neid ridu kirjutan.


Pilt 7 - sissesõit Cadizi, kaardil on näha Hoppeti asukoht ca kl 10.30 ringis, huviline leiab koordinaadid pildi ülaservast

Tervitame teid kõiki kogu meeskonna ja kapteni poolt.  Saude, Portugal!  

Ja nüüd - teretulemast Hispaaniamaa!

No comments:

Post a Comment